Prantsusmaa ranniku servas viivad ilusad teed mööda Nizzast ja Cannes’t. Keerame seljasirutuseks sisse pisikesse linnriiki Monakosse, kuhu varem polegi sattunud. Maksuvaba paradiis asub mägede vahel maalilise lahe kaldal, õhtupäike viskab värve kõrghoonetele ja mägedele, avatud on liuväli ja jõulukarussell.
Monako on maailma kõige tihedama asustusega riik – ühel ruutkilomeetril elab ca 18 000 inimest (sama palju kui Viljandis). Riigi pindala ongi 2 km2 ja ülimalt virtuooslikult on siia mahutatud kasiinod, ooperimaja, hotellid, kuulus tenniseklubi ja eraldi linnaosas Monte Carlos (600 m2) on isegi vormel 1 linna-ringrada. Iga kolmas riigis elav inimene on miljonär ja maailma uhkeim autopark ja edevaim jahtide valik on ka kiirel läbikäigul tuvastatav. Teeme ringi sadamas, pilku köidab hiiglaslik purjekas Falcon. 88 m kõrguste veidrate mastidega kaunitar on üks maailma tuntumaid ja ka tunnustatumaid luksus-purjejahte ja seda saab ka rentida. Tüürimees pidi muide olema Pärnu poiss. Meie teda ei tunne aga küll on meil üks teine sõber sarnase ameti peal. Eesti meremehed pidid olema vägagi hinnatud kaader luksusjahtide meeskondades.
Ööbime Sanremos ja hommikul sõidame üle lumiste Alpide Insbrucki. Et pikal läbi Euroopa kihutamisel mingi parem mõte oleks, otsustab Juss teoks teha unistuse aastast 2013 – electric car. Nii väljume Austriast kahese ekipaazhiga. Mina olen tavaliselt autoreisil kaardilugeja ja kiirteel roolimine tundub algul keeruline. Sõidan siis ees turvaliselt tunduva kiirusega, hõbedane kassike kannul nurrumas. Iga 300-400 km tagant tuleb talle särtsu juurde anda, aga tänu kiirlaadijatele kulub selleks tanklates 20 min, mis ongi paras aeg selga sirutada.
Poole päevaga saab rekkade, sissesõitude ja piiratud-piiramatute kiirusepiirangute vahel rallimine mullegi peaaegu selgeks ja õhtuks oleme Warssawis, koduni on 11h 28min ja 928 km. Äkki homme siis…
