Viirus klõbistab riikide ustega – kord läheb midagi pauguga kinni, siis jälle paotub kusagil natuke... Reisivad sõbrad olid välja nuputanud teekonna Dominikaani ja otsustasime ka proovida. Traditsiooniliselt läheb 99% lende Kariibidele läbi USA kuid hetkel pole seal isegi vahemaandumine lubatud. Päästev õlekõrs on Lufthansa odavlennufirma Condor, mis lendab Frankfurdist otse paljudesse sihtkohtadesse. Dominikani saab korra nädalas, pühapäeviti. Tallinna lend on välja müüdud aga Riiast sab ka. Tartu-Riia bussiliinid on suletud ja nii viskab Lotta meid laup õhtupoolikul Valka, kust läheb Riia rong. Pakkimine oli lihtne ja meeldiv, kuna kaasavõetava surfikola maht annab võimaluse vaid käsipagasile. Reket ja purk palle õnnestus siiski laudade ja lohede vahele sokutada.
Vajalikest dokumentidest tuleb täita Lätti sisenemise vorm (min 48h varem, annab QR koodi, mida kontrollitakse), Dominikaani e-ticket (https://viajerodigital.mitur.gob.do/). Osades lennujaamades (Amsterdam) küsitakse ka transiidi puhul sisenemiseks kehtivat negatiivset testi aga Frankfurdis mitte.
Lend Frankfurdist Puerto Platasse 10h, lennuk on rahvast täis, maskid kohustuslikud, süüa pakuti ja pagas tuli kohale.
Oleme Dominikaanis kunagi lastega talvitunud, aastal 2003. Siin asub üks surfarite mekasid – Cabarete, peamiselt just püsiva soodsa tuule ja muidugi ka sooja vee pärast.
Lennujamast külakesse on 20 min sõita ja kui tavaliselt oleme taksojuhtidelt esimese asjana küsinud, et kus on selle piirkonna head söögikohad ja milliseid vaatamisväärsusi või üritusi ta soovitab kindlasti külastada, siis seekord on jutt hoopis teistsugune – oluline on teada, millal on komandanditund, kaua poed lahti on ja millistest kohtadest saab süüa tellida, kas ja kus peab maske kandma jne. Majutusasutuste infolehtedel on lisaks tavapärasele kodukorra kirjeldusele ja wifi paroolile igal pool toodud 3-5 toidukohtade telefoninumbrit, kust saab koju tellida. Tellime esimesel õhtul pitsat ja lubatud 40 min asemel saabub see kariibide tempos 1,5h pärast aga maitseb suurepäraselt.
Cabarete on tundmatuseni muutunud – tookord oli lagedas rannas majutuseks näputäis apartemente, peatänava ääres suurepärane prantsuse kohvik ja paar poekest arusaamatute toidukaupadega. Täna on rannas lagedat maad vähe, siiski pole ehitatud hiiglaslikke kõrguvaid hotelle, pigem 1-2-3 korruselised hubased majutusasutused alates lihtsamatest lahendustest kuni mõne supermodernse villani. Peatänava ääres ja igal pool rannast eemal on säilinud kohalik rustikalane arhitektuur, mida meie maal võidaks putkadeks nimetada aga siin on need tegelikult juuksur, pood, rehvitöökoda, massaazhisalong, puuviljalett – see ongi absoluutne lemmik, siit hakkame peamiselt toitu hankima praegu on avokaadode, mangode ja ananassi aeg.
Ilmake on soe, +28, vahest viskab vihmasahmakaid aga rohkem on päikest, internet töötab ja ajavahe (-6h) võimaldab vähemalt esialgu päeva rütmi eriti heaks sättida - saab vara ärgata, tööasjad ära teha ja päeva jagub hästi.
