Lõuna-Portugali ranniku mõnusa kliima tagatis on ca 1000 m kõrgune Sierra Monchique ahelik, mis asub 50 km rannikust. Teekond sinna viib läbi lumivalgete külakeste, talumajapidamiste ja eukalüptisalude. Tee ääres püüavad pilku korgitammed. Korki saab puu koorest, mida elusatelt puudelt kooritakse osaliselt 2-4 m kõrguseni. Umbes 9 aastaga kasvatab puu uue korgikihi, mida võib siis jälle lahti kangutada. Puud ise ennast koorimisest segada ei lase kasvavad vabalt kuni 200 aastat. Kooritud puutüvele kirjutatakse number, mis näitab viimase kooimise aastat, nt 4 tähendab 2014 ja uus koor on valmis 2023.
Monchique küla asub 450m kõrgusel ja lähem tipp Picota on 773m. Tundub, et peab vaatama minema. Juss on ka nõus ja nii jätame auto külaserva ja hakkame astuma. Retk kujuneb korralikuks 5 tunniseks ronimiseks, õnneks on meil vett kaasas ja ketsid jalas - viimane ots on kaljune. Tipp on uhke ja kohalejõudmist väärt – 360 kraadi vaade orgudele ja kaugelt ookeangi näha. Laskudes leiame paremini tähistatud raja ja enne pimedat saame ka alla. Surmväsinuna sõidame käänulist teed pidi pisikesesse võõrastemajja 6km eemal. Hommikul ärgates selgub, et see pole mingi tavaline koht vaid Sierra nõlval asuv ajalooline mineraalvete kuurort Caldas de Monchique, kus juba aastast 1495 (!) on käidud naha-, seede- ja liigesehaigusi ravimas. Mäeveerult tuleb alla veevannide kaskaad, meie võõrastemaja (mille personaliks on supervormis vanadaamid – ilmselt tänu ravivetele) kõrval asub suur uhke sanatorium-hotell ja edasi oru lõpus mineraalvee villimise vabrik. Monchique vesi on väga aluseline pH 9,5, ainulaadne nii Portugalis kui kogu maailmas. reklaamlehelt saab veel teada, et selle vesinikkarbonaat-, naatrium- ja fluoriidirikas vesi parendab hingamisteede ja lihaste -luustiku kahjustusi, on abiks orgaanilise elujõu taastamisel ja heaolutundel, vananemisnähtude edasilükkamisel ja osteoporoosi ennetamisel. Peame ka ise ikkagi siia ükspäev oma tenniseküünarnukke ja õlgu-põlvi tulema leotama.
Nagu varemgi olen kirjutanud, määravad meie igapäevaseid valikuid ja sihtkohti mitmed kaardid. “Kaardipakis” on meil nt teedekaart, ilmakaart, rõhkkondade kaart, Covid-19 kaart, Atlandi tõusu ja mõõna kaart, lainekaart, tuulekaart, Portugali matkaradade kaart jne. Täna tuleb mängu lainekaart.
Googli äpp teatab Jussile, et 29.okt on tulemas XXL Nazare North Atlantic Swell and Massive European Surf, mis tähendab sajandi hiidlaineid, mille Hurricane Epsilon toob Kariibide kandist ja mis lainekaardi järgi jõuavad ka Portugali rannale. Avaookeanil on laine kõrgus 30 m. Me oleme küll suurimate lainete randumiskohast mõnevõrra lõunapool aga midagi peaks siiski nägema ja kihutame hommikul rannikule. Juba 10 km rannikust on õhk udune, Suur Laine loobib soolast vett üles. Vaatemäng on võimas – selgub et lained võivad olla ka erineva kvaliteediga, seekord on laine vahe 13 sekundit ja kuna kohalik tuul ei sega, siis on lainete liinid eriti ühtlased ja ka võimsad. Käime mitmes kohas vaatemängu imetlemas. Siin piirkonnas on 2000 surfarit aga vees neid täna ei ole, küll aga istuvad nad kaljunukkidel vaadates, filmides ja pildistades. Kõik hipibussikesed on randa pargitud. Kaks erilist sasipead lennutavad huilates mere kohal drooni – no mis ma peaks siis nüüd ütlema - kammi ei jõua osta aga drooni jaoks on raha küll? Aga kuna meil ka kodus selliseid sasipäid aegajalt esineb, siis ma ei ütle midagi:)
Sardiinide saladus hakkab lahenema – täna kuulsime, et kohalike püügikvoodid on täis ja seepärast saab heal juhul külmutatud kraami, mis pärineb pigem Hispaaniast.
