Oleme kodust 3000 km kaugusel ja päike on kinni püütud. Lõuna Prantsusmaa on nii ilus, et valime kiirteede asemel väiksemad trassid, vastutasuks supertoredad maastikupildid ja maalilised linnakesed.
Turiste on on väga vähe ja tihti näeme neid sõitmas matkabussidega. Käisime ka Saksamaal paaril matkabusside müügiplatsil ja selgus, et tänu koroonale ületab nõudmine hetkel pakkumise ja täna tellides on esimesed võimalused liikuva kodukese kättesaamiseks alles juulis. Kindlasti on selline privaatsem liikumis- ja ööbimisviis tõusev trend. Seevastu suurlinnades pidi praegu saama peatuda kõige ihaldusväärsemates ja luksuslikemas hotellides taskukohaste hindadega ja linnaturismi võlud on tänu vähesele rahvahulgale igati mugavamalt kättesaadavad. Me oleme otsustanud linnadest pigem eemale hoida. Golfhäfteti klubi kaart on meie lemmik – sellega on võimalik mängida süsteemiga liitunud väljakuid üle terve Euroopa, need on lihtsasti leitavad ja alati vähemalt 50% letihinnast soodsamad. Kasutame tänulikult autoistme lamatiste raviks ja ennetamiseks.
Öömaja leidmine on lihtne aga söögikohtadest on avatud vähesed. Hommikukohvi saab ikka tanklast, saia ei jaksa hästi süüa, porgandikott ja rosinatuutu autos on osutunud asjakohaseks näljakustutajaks, Google pakutud õhtusöögikohtadest on tegelikkuses avatud kümnest üks, pitsakohad enamasti take-away rezhiimil.
