Suures plaanis pole palju muutunud – elame ikka samas kohas, kuhu tulime 3 nädalat tagasi üheks ööks ja just pikendasime veel 10-ks päevaks.
Algarve rannikul on igal teisel autol surfilaud katusel aga need on 90% lainelauad. Lainet siin jätkub igaks päevaks aga tuulega on keerulisem. Ükspäev plaanisime kodust 30 km eemale Sagrese maailmalõpu kaljudele ratastega sõitma minna aga parklast märkasime korraga lohesid vee kohal ja nüüd ongi leitud see õige lohekoht, kus ka teisi foilitajaid (foil on veealuse tiivaga laud) ja lohetajaid igapäevaselt käib. Juss ütles, et üks hollandlane on isegi temast osavam foili sõitja, aga mina seda ei usu - lihtsalt võimatu.
Oleme siin vaadanud erinevaid majutusvõimalusi tulevikuks – hipirandades on toredad bussikesed üle Euroopa – kostub kitarri- ja flöödimuusikat, koerad pikutavad päikese käes, rannas paistab telke, kõikvõimalikke kultusplatsikesi, tantsuteraapiat. Pesu kuivab, piibud tossavad ja homne päev ei kummita. Kitsaskohaks levi puudumine, pesta saab ka ainult ookeanis ja tegelikult vist ei viitsi iga päev labidakesega põõsaste vahel vetsus käia. Neid randu on siin palju ja sellise elustiili harrastajaid ka igal sammul.
Ühel päeval jõudsime uuest surfirannast kaljudele ja peale 1h väntamist avastasime mahajäetud supertoreda casa, mille võiksime ehitada oma elutööna superhotelliks nagu Vira Vira Tshiilis (vt ETV sari “Hämmastavad hotellid”). Probleemiks võib kujuneda need paar vajalikku miljonit aga unistama peab. Tegin juba esimesed plaanid ära ja salvestasin ka videosse.
Kodunt tulles oli meil väike plaan, et kui kusagile ankrusse jääme, siis meelitame lapsed külla. Kõige lähemal oli tudengitest Lotta tulek (Ryanairiga läbi Londoni 34 raha) kuid neil ei mindud koolis kaugõppele ja lootused kustusid. Aga imesid juhtub ja hoopis Mari otsustas kasutamata puhkepäevadeks meile külla tulla ja mõned päevad saab ta ka siin kodukontoris töötada. Oh seda rõõmu, kui eile Faro lennujaamas kohtusime! London-Faro lend oli rahvast täis aga muidu on lennujaamad rahvast tühjad, Stansteadi lennujaamas vilkus tabloodel 4 lendu, Faros siis üks, see saabuv. Elu läks kohe sisukamaks, nüüd ei saa enam nageleda ega õhtuti veiniga liialdada – ikkagi laps majas aga no õnnelikuks teeb küll:)
Algarves kehtib kuni 23.novembrini komandanditund, st kell 23-05 on väljas liikumine keelatud. Täna avastasime, et laup-pühap on liikumiskeeld juba kella 13-st, inimesi tõesti näha pole aga politsei ka otseselt tänavatel ei valva. Plaanisime suurema koguse süüa osta aga komandanditunni ajaks on poed ka kinni ja seepärast praeme siis õhtuks kartuleid ja ootame hommikut. Muidu on ikka päike ja +20 kanti.
