Täpselt kuu aega asusime teele ja juba nädala oleme Lagoses paigal püsinud. Vaadates mujal maailmas ja ka kodus lakke kihutavaid koroonanumbreid tundub, et siin olles on konkreetselt meie võimalus haigestuda oluliselt väiksem – meil lihtsalt pole kontakte, kodus toimetades oleks neid kindlasti 10x rohkem. Päevake eksiilis näeb välja umbes nii – ärkame 8 ja mängime tunni tennist, kes võidab saab igasuguseid “tähtsaid” asju otsustada – kuhu minna ja mida süüa teha jne. Ma saan igas geimis 15pt ette aga üldiselt on tasavägine. Kell 10 sööme hommikust (Vikerraadio saatel), siis on tööaeg, järgneb ringikolamine ja õhtul teeme süüa (AK uudiste saatel). Kell on võrreldes Eestiga 2h taga ja uudised tulevad heal ajal.
Rannikul paistab Google satelliidi järgi palju ahvatlevaid lahesoppe ja matkaradu. Võtame rattad ja katsume võimalikult ookeani äärde hoida, vahepeal tuleb küll ratast tassida ja sattume inimtühjade hotellide ookeaniäärsetesse aedadesse. Umbes 6 korda laskume ookeani äärde ja siis jälle tõuseme lõõtsutades platoole tagasi. Ilus, väsitav ja veelkord ilus. Läbime mitmeid külakesi - Luz, Burgao, Salem. Ring tuleb 30km ja ma tegelikult ei olegi varem maastikurattaga niimoodi sõitnud, ohtlikult tore. Igas rannakeses on peotäis surfrareid, hipibussikesi (eriti ägeda disainiga on Indiecampersi rendikad), mõned koerad ja kalamehed.
Täna, st 4.11 on hommikust saadik käed-jalad-kõrvad tööd täis – ikkagi USA presidendivalimised. Minul on juhtumisi suurem kujundamistööde ports ees aga valimised on huvitavad mitmeski mõttes ja on mida vaadata-kuulata. Õhtupoole lähme ekskursioonile Portimaosse, mis on Algarve suuruselt teine linn, 50 000 elanikku. 13 aastat tagasi toimus Portimao Formula Windsurfin Grand Prix, kuhu ka eestlastel asja oli ja nüüd tuleb vaadata, kas tuttavaid kohti leidub. Liiga palju Juss ei mäleta aga Youtube võistluste video kaudu saame vähemalt ranna tuvastada, lisaks leima videost ka tema enda. Veel sattume kalasadamasse kus merelt tulnud kalamehed kajakatega võidu võrke lappavad. Silmad leiavad tänavatelt järjest rohkem üles ka azulejo-fassaade, üks kaunitar on “Tres Macacos” baar. Imearmas kant. Ei tea, mis küll ikkagi saab nendest apokalüptilistest tühjadest hotellidest ja puhkekompleksidest, mida siin on igal sammul kümneid ja kümneid…
Toidupoes jääb seekord silma huvitav masin – saab endale ise erinevatest pähklisegudest pläuste pressida, valikus on 3 võimalikku segu ja väja tuleb siis midagi pähklivõi taolist, nagu Eestis Natty tooted.
