Täpselt 2 kuud tagasi lahkusime armsast Tartus ja homme hakkame kodu poole tagasi sõitma. Viiruse pilt on muutunud umbes nii, et tulime oktoobri alguses üsna muretust Eestist läbi “keeva Euroopa” rahulikku Portgali ja nüüd läheme järjest enam podisevast Portugalist läbi juba rahunema hakkava Euroopa Eesti suunas, kus ka keemistemperatuur tõuseb, eriti Tartus.
Hulkurielu on olnud töö mõttes hea, mina olen mitmed pikemat aega vindunud projektid käima saanud ja lõpetamata asjad ära teinud. Üldislelt on asjadel kombeks ka ise laheneda, nagu Imbi ütleb ja seegi on siin palju kinnitust leidnud. 2 korda olen selle aja jooksul tundud, et peaksin kodus olema, oma silmaga veenduma jne aga muus mõttes pole see keskkonnamuutus eriti suur. Ajavahe on väike, distantsilt saab mõelda paremini ja valge päev on siin tõesti oluliselt pikem ja ilm ka soojem.
Vaimustavast Portugali loodusest ja inimestest olen juba kirjutanud aga hea tunne kestab siiani – Atlandi ookean, kaljune rannik, pisikesed liivarannad, mäed, rattateed, golf, Lagose tenniseklubi ja muidugi meie kodu siin - kus elame kiriku taga, ärkame kuke kiremise peale ja õhtuti paitame oma kassikest. Soovitan kõigile Fazenda Viegas.
Sõidame tagasi läbi Hispaania, peatume korra Austrias ja loodame, et kõik sõbrakesed ja pered püsivad heas konditsioonis.
